Lähedase surm on raske sündmus, mis võib lähedastes tekitada ajutist peataolekut või abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda.
1. Kõigepealt tuleb surm fikseerida
Seda teeb arst (perearst, töövälisel ajal kiirabi) väljastades surmatõendi.
Kui surmajuhtum toimus raviasutuses või hooldekodus, väljastab surmatõendi raviasutus või hoolekandeasutus.
2. Otsustage ärasaatmise viis
Kui lahkunu pole avaldanud selgeid soove enda ärasaatmise korraldamiseks, peavad lähedased otsustama, kuidas lahkunuga talitatakse. Inimese viimsele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel erineval viisil, milledest meil Eestis on enim levinud urnimatused ja kirstumatused.
Enamuses meie kultuuriruumi maades on saanud valdavaks urnimatus. Ka Eestis on urnimatuste osakaal järjest kasvanud. Urnimatuseid saab pidada mitmel erineval viisil:
Urnimatus lahkumistseremooniaga peale tuhastamist.
Kõigepealt lahkunu tuhastatakse ja seejärel korraldatakse hüvastijätutseremoonia ja urni matmine või säilmete puistamine leinajatele sobival ajal, kohas ja vormis. See on üha enam leviv tegutsemisviis, mis on korralduslikult lihtne ja emotsionaalselt tasakaalukam.
Urnimatus lahkunu ärasaatmisega enne tuhastamist. ( ärasaatmine kodus, kodukoha kabelis, kirikus või mõnes muus sobivas leinaruumis).
Peale tseremooniat transporditakse lahkunu krematooriumisse tuhastamisele ning saatjad lähevad peielauda. Hilisem tuhaurni matmine või tuha puistamine toimub siis kas ainult oma perega või kutsutakse ka tseremoonia läbiviija. Tavaliselt hoitakse urni mõnda aega kodus ja lõputseremoonia peetakse kõigile leinajatele sobival ajal.
Kui olete otsustanud korraldada urnimatused, siis:
Võtke ühendust krematooriumiga (555 12311 või linnuteecremo@gmail.com ) ja krematoorium korraldab surnu transpordi krematooriumisse ja hoidmise kuni tuhastamiseni.
Kirstumatus.
Kirstumatusel sängitatakse lahkunu põrm kirstus maamulda. See on traditsiooniline matmisviis. Maetakse ainult kalmistule ja vabade kohtade nappusel võib juhtuda, et ainus võimalus on „peale matta“. See tähendab, et lahkunu sängitatakse kellegi säilmete peale. Kuna lahkunu tuleb sängitada mõistliku aja jooksul võib juhtuda, et viimasest hüvastijätust jäävad kõrvale paljud lähedased, kellel planeerimatu kohaletulemine pole lihtsalt võimalik. Ilusa matusetalituse võib rikkuda halb ilm või paukuv pakane. Tähtsusetu pole ka hauaplatsi hilisema korrashoiu kohustus.
3. Registreerige surmajuhtum. Seda tuleb teha 3 päeva jooksul
Arst vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt. Üldjuhul teab arst lahkunu Eesti isikukoodi ja edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse, kus registreeritakse surm automaatselt. Sellisel juhul ei ole lahkunu lähedasel vaja perekonnaseisuasutuses (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida.
Esmase surmatõendi väljastab tervishoiuasutus või perearst.
Ainult erandjuhtudel, kui surma registreerib perekonnaseisuasutus, annab esmase surmatõendi perekonnaseisuasutus.
4. Esitage surmatunnistus tuhastajale
Tuhastajale esitatakse Surmatunnistuse originaal, millest tuhastaja teeb koopia ja see säilitatakse koos tuhastamislepinguga tuhastaja arhiivis.
Tuhastamine, e. krematsioon toimub peale surmatunnistuse esitamist.